Kui AI vastus on kasutu, on põhjus enamasti üks kuuest. Iga vea juurde on siin ka parandus.
Viga 1: liiga lai küsimus
“Aita mul turundusega” annab üldise loetelu, mida sa juba teadsid. Parandus: kitsenda kuni ühe otsuseni. “Mul on 500 eurot kuus ja kaks teenust. Kummale panustada ja miks?”
Viga 2: eeldad, et mudel teab sinu konteksti
Mudel ei tea sinu hinnakirja, kliente ega eelmise kuu numbreid. Parandus: kleebi andmed sisse. Kolm lõiku konteksti parandab vastust rohkem kui ükskõik milline nutikas sõnastus.
Viga 3: küsid vastust, mitte mõtlemist
Kui küsid kohe lõplikku vastust, saad esimese usutava variandi. Parandus: palu kõigepealt kolm erinevat lähenemist koos plusside ja miinustega, alles siis vali.
Viga 4: võtad esimese vastuse lõplikuna
Esimene vastus on mustand, mitte tulemus. Parandus: ütle konkreetselt, mis oli valesti. “Liiga üldine, too näited minu valdkonnast” viib edasi. “Ei meeldi” ei vii.
Analoogia: keegi ei oota disainerilt, et esimene mustand oleks lõplik. AI-ga kehtib sama, aga tsükkel on kümme sekundit, mitte kaks päeva.
Viga 5: usaldad numbreid ja fakte kontrollimata
Mudel võib kirjutada veenva statistika, mida ei ole olemas. Parandus: kas anna faktid ise sisendina, või nõua allikat ja kontrolli. Kui numbri hind on kõrge, ei tohi see tulla mudeli mälust.
Viga 6: alustad iga kord nullist
Sama ülesannet promptitakse iga kord uuesti ja natuke teisiti, seega on ka tulemus iga kord natuke teine. Parandus: tee mall. Üks fail, kus on kirjas roll, kontekst, vorm ja piirangud. Muudad ainult sisendit.
Kokkuvõte
Ühine joon on see, et promptimine ei ole trikk. See on ülesande selge kirjeldamine. Kui sa ei suuda ülesannet inimesele kirja panna, ei saa seda ka mudelilt.